Patsient viiakse üle siseosakonna ühest poolest teise. Patsient on ärevil, sest ta ei tea, mis teda seal ees ootab. Ärevust lisab veelgi see, et patsient kardab uue osakonna personali, kaaspatsiente ning kuna ta pole seal osakonnas kunagi käinud, siis ka osakond tervikuna tundub hirmuäratav.
Sellises olukorras, mina kui vanast osakonnast õde, käituksin järgnevalt: viiksin ta ise uude osakonda. Kui osakonnas on sel hetkel mõni vaba õde, siis tutvustaksin patsiendile teda. Samuti selgitaksin, et osakonna töö põhimõte on siiski sama nagu vanas osakonnas. Julgustaksin teda just selles osas, et personal on ka seal väga mõistev ja abivalmis, seega karta pole midagi.
Mina, kui uue osakonna õde, läheneksin talle heatujuliselt, tutvustaksin ennast ja tutvuksin temaga. Selgitaksin osakonna plaani, st kus asub WC, õdede ruum jne. Julgustaksin patsienti olema aktiivne ning alati pöörduma personali poole, kui on mõni mure. Kui palatis on veel teisigi patsiente, siis tutvustaksin neid omavahel.
Äreva patsiendi puhul on raske just ärevuse vähemaks saamine. Nimelt just see, et saada patsiendi tähelepanu enda peale. Patsiendi poole peab pöörduma rahulikult ent kindlameelselt. Kui saavutada kontakt patsiendiga, siis ka ärevus taandub mingil määral.
Kõik on õige, käituksin sama moodi.
VastaKustutaKirjeldatud on õe töös üsnagi tihti ettetuleva situatsiooniga. Antud probleemi lahenduskäik on ideaalne nide, kuidas selles olukorras tuleks patsiendiga, kes on hirmul ja ärev käituda.
VastaKustutaOlen ka nõus, et on hästi kirjeldatud antud probleemi korral tegutsemist. Kõik vajalikud ülesande alapunktid on lahti seletatud.
VastaKustutaSee on hea mõte, et tähelepanu kõrvale juhtida.
VastaKustuta