pühapäev, 5. aprill 2015
Tagasiside
Minu arvates oli see kursus väga hästi üles ehitatud. Sai täpsemalt aru ärevushäire olemusest ning kuidas ärevushäirega patsiendiga käituda. Oluline on kuulamine(!) ning suunavate küsimuste esitamine. Väga meeldis mulle see ülesanne, kus sai välja mõelda lõõgastusmeetodi. Ma arvan, et seda harjutust oleks hea ka lihtsalt pingelisel perioodil teha. Kursus suurendas (vähemalt minu) teadmiste pagasit seoses ärevushäirega patsiendiga. Kindlasti aitab see ka mind edasises haiglasituatsioonis ja ka tavaelus mõistan antud diagnoosiga patsiente paremini.
teisipäev, 17. märts 2015
Ülesanne 7
Ärevushäirega patsiendile mõtlesin välja järgneva lõõgastusmeetodi:
(Konkreetsel patsiendil on aias suur terrass ja elab linnast eemal, aga saab ka üksi kodus teha)
Mine õhtupoolsel ajal terrassile/murule(kui ilm lubab), laota tekk maha ning heida sinna pikali. Viska peast üleliigsed mõtted ning keskendu ainult hingamisele. Hinga aeglaselt sügavalt sisse ja kujutledes mõtle saadud hapnik nii südavale kopsude lõppu kui võimalik. Selle paremaks tunnetamiseks, aseta käsi kõhule ja tunned kuidas kõht liigub hingamisel. Enne väljahingamist tee väike paus ja välja hinga võimalikult rahulikult. Väljahingamise ajal kujuta ette, kuidas terve Su keha vabaneb kõigest negatiivsest ning kuidas Sa nagu õõtsud sel tegevusel. Loksud vaikselt nagu merelainetel, muutud kergeks nagu liblikas. Seda kõike tuleks korrata vähemalt 10 korda, siis võib teha väikse puhkepausi ning siis jätkata uuesti 10 korda. Kokku võiks seanss kesta kuskil 5 minutit.
Kui väljas puudub rahulik atmosfäär, siis võiks nt kõrvaklappidega kuulata rahustavat muusikat, vastavalt maitsele. Hea oleks näiteks merekohin või rahulik linnulaul.
Harjutust tuleks teha nädalas vähemalt 2 korda. Kui harjutust teha järjepidevalt, siis saab rahustav hingamine nii selgeks, et ka ärevates olukordades suudab patsient seda teha.
(Konkreetsel patsiendil on aias suur terrass ja elab linnast eemal, aga saab ka üksi kodus teha)
Mine õhtupoolsel ajal terrassile/murule(kui ilm lubab), laota tekk maha ning heida sinna pikali. Viska peast üleliigsed mõtted ning keskendu ainult hingamisele. Hinga aeglaselt sügavalt sisse ja kujutledes mõtle saadud hapnik nii südavale kopsude lõppu kui võimalik. Selle paremaks tunnetamiseks, aseta käsi kõhule ja tunned kuidas kõht liigub hingamisel. Enne väljahingamist tee väike paus ja välja hinga võimalikult rahulikult. Väljahingamise ajal kujuta ette, kuidas terve Su keha vabaneb kõigest negatiivsest ning kuidas Sa nagu õõtsud sel tegevusel. Loksud vaikselt nagu merelainetel, muutud kergeks nagu liblikas. Seda kõike tuleks korrata vähemalt 10 korda, siis võib teha väikse puhkepausi ning siis jätkata uuesti 10 korda. Kokku võiks seanss kesta kuskil 5 minutit.
Kui väljas puudub rahulik atmosfäär, siis võiks nt kõrvaklappidega kuulata rahustavat muusikat, vastavalt maitsele. Hea oleks näiteks merekohin või rahulik linnulaul.
Harjutust tuleks teha nädalas vähemalt 2 korda. Kui harjutust teha järjepidevalt, siis saab rahustav hingamine nii selgeks, et ka ärevates olukordades suudab patsient seda teha.
esmaspäev, 9. märts 2015
Ülesanne 5
Valisin 2 juhtumi ehk Külli loo.
Negatiivsed mõtted Negatiivsed tunded:
Teised põlgavad teda lootusetu
Voodist tõustes hakkab halb ebakindel
Kartus välja mineku ees, et juhtub midag halba saamatu
Võib midagi halba endale teha jõuetus
Hirm ravist sõltuvusse jääda ei ole piisavalt naine
hirmul
Negatiivsete mõtete vaidlustamine:
Teised põlgavad mind: Kes Sind põlgavad? Milles ja kuidas see väljendub? Miks nad peaksid seda tegema?
Voodist tõustes hakkab halb: Mis tunded Sind voodis olles valdavad? Mis siis muutub, kui voodist tõused? Kirjelda oma ''halba tunnet''. Kui tihti seda esineb? Mis leevendab, kuidas vähendada sümptomeid.
Välja minnes juhtub midagi halba: Kas varem on midagi halba juhtunud? Kirjelda. Miks peaks midagi juhtuma? Kui suur on tõenäosus, et midagi juhtub?
neljapäev, 26. veebruar 2015
Ülesanne 4
1. Sotsiaalfoobia
Sotsiaalfoobia all kannatava inimene tunneb ennast teistsuguse, imelikuna, sest ei mõista, kuidas ta saab inimesi karta. Kui keegi vaatab teda, siis tunneb end idioodina ja valena ning lahkub seltskonnast. Tõrjuvad inimesi, kes on neile kõige lähedasemad.
Ühel mehel tekkis koosolekul paanikahoog, hakkas higistama ning ei tardus. Sel hetkel tundus talle, et ta on elu ja surma vahel.
Laste puhul on see, et vaikivad ning sulguvad endasse- see on nende moodus sotsiaalfoobiaga toimetulekuks. Selle lapse ema pidi pidama klassi ees kõne, ning ta hakkas higistama ning läks endast välja ja sel hetkel sai ta aru, et tema lapsel on täpselt sama olukord, mille ta on temalt pärinud.
2. Üldistunud ärevushäire
Kesksed märksõnad abistamisprotsessis on uurida patsiendi enesetunnet, mis teda häirib ja miks häirib. Üritada teada saada mida tema ootab teistest ja mida tema asjast arvab. Talle on antud kodutööks negatiivsete mõtete päevik, mida koos üle vaadata ja arutada. Patsienti tuleb kiita. Viia patsient tagasi ärritavasse situatsiooni, mis viis ta ka tagasimõeldes endast välja. Uurida, mida ta tunneb tagasi mõeldes. Ärevuse leevendamiseks tuletada leevendusmeetodid meelde ja neid läbi teha, nt hingamine.
3. Krooniline valu
Terapeut aitas nii, et kõigepealt arutada valu ning kuidas see tema elu mõjutab. Arutasid kuidas valuga hakkama saada. Millistes situatsioonides valu kõige rohkem esineb, milline valu on. Terapeut oli väga hea kuulaja ning küsis täpsustavaid küsimusi, mis aitasid patsiendil vabalt rääkida. Terapeut proovib inimest ise juhtida vastuseni, ehk mis tekitab valu.
4. Ärevushäire
Ärevushäirega inimese mõtteid saab muuta mitmeti. Esiteks tuleb välja selgitada, mis temas ärevust tekitab ja seda ärevust koos hinnata. Jutuga patsienti suunata selleni, et kas tema kartused võivad ka reaalselt aset leida. Terapeut lasi patsiendil ise kirjutada oma suurima hirmu vaidlustada ja üles kirjutada kui suur on tõenäosus, et patsiendi kartused reaalselt tõeks saavad. Nii sai ka patsient aru, et enamus tema kartustest, ei oli isegi reaalsed juhtuma. Lisaks üritas terapeut suunata, et ülejäänud kartused ei pruugi isegi juhtuda. Samuti suunas, et ühtegi tema kardetud situatsiooni pole isegi juhtunud ning selgitas tõenäosuse vähesust. Samuti keskendus postiviisele poolele, mis on, kui mõni tema kardetud situatsioon aset leiab. Suunas ka uute käitumisviiside poole, ehk kuidas olukordades hakkama saada.
5.KKT ärevushäire korral
Terapeudi peegeldavad vastused olid patsiendis kahtlust tekitavad, et kas patsient on ikka kindel enda sümptomites. Uuris, kas ka pärats seda, kui kõik testid olid korras, arvab ta siiski, et ta ei ole terve. Uuris ka kas teisi sümptomeid on ning uuris kas sümptomid on pidevad ja kas ta pöörab neile palju tähelepanu. Ehk siis minu hinnangul proovis terapeut suunata patsienti arusaamale, et tegemist pole reaalsete terviseprobleemide vaid need on sümptomid ärevusele.
Sotsiaalfoobia all kannatava inimene tunneb ennast teistsuguse, imelikuna, sest ei mõista, kuidas ta saab inimesi karta. Kui keegi vaatab teda, siis tunneb end idioodina ja valena ning lahkub seltskonnast. Tõrjuvad inimesi, kes on neile kõige lähedasemad.
Ühel mehel tekkis koosolekul paanikahoog, hakkas higistama ning ei tardus. Sel hetkel tundus talle, et ta on elu ja surma vahel.
Laste puhul on see, et vaikivad ning sulguvad endasse- see on nende moodus sotsiaalfoobiaga toimetulekuks. Selle lapse ema pidi pidama klassi ees kõne, ning ta hakkas higistama ning läks endast välja ja sel hetkel sai ta aru, et tema lapsel on täpselt sama olukord, mille ta on temalt pärinud.
2. Üldistunud ärevushäire
Kesksed märksõnad abistamisprotsessis on uurida patsiendi enesetunnet, mis teda häirib ja miks häirib. Üritada teada saada mida tema ootab teistest ja mida tema asjast arvab. Talle on antud kodutööks negatiivsete mõtete päevik, mida koos üle vaadata ja arutada. Patsienti tuleb kiita. Viia patsient tagasi ärritavasse situatsiooni, mis viis ta ka tagasimõeldes endast välja. Uurida, mida ta tunneb tagasi mõeldes. Ärevuse leevendamiseks tuletada leevendusmeetodid meelde ja neid läbi teha, nt hingamine.
3. Krooniline valu
Terapeut aitas nii, et kõigepealt arutada valu ning kuidas see tema elu mõjutab. Arutasid kuidas valuga hakkama saada. Millistes situatsioonides valu kõige rohkem esineb, milline valu on. Terapeut oli väga hea kuulaja ning küsis täpsustavaid küsimusi, mis aitasid patsiendil vabalt rääkida. Terapeut proovib inimest ise juhtida vastuseni, ehk mis tekitab valu.
4. Ärevushäire
Ärevushäirega inimese mõtteid saab muuta mitmeti. Esiteks tuleb välja selgitada, mis temas ärevust tekitab ja seda ärevust koos hinnata. Jutuga patsienti suunata selleni, et kas tema kartused võivad ka reaalselt aset leida. Terapeut lasi patsiendil ise kirjutada oma suurima hirmu vaidlustada ja üles kirjutada kui suur on tõenäosus, et patsiendi kartused reaalselt tõeks saavad. Nii sai ka patsient aru, et enamus tema kartustest, ei oli isegi reaalsed juhtuma. Lisaks üritas terapeut suunata, et ülejäänud kartused ei pruugi isegi juhtuda. Samuti suunas, et ühtegi tema kardetud situatsiooni pole isegi juhtunud ning selgitas tõenäosuse vähesust. Samuti keskendus postiviisele poolele, mis on, kui mõni tema kardetud situatsioon aset leiab. Suunas ka uute käitumisviiside poole, ehk kuidas olukordades hakkama saada.
5.KKT ärevushäire korral
Terapeudi peegeldavad vastused olid patsiendis kahtlust tekitavad, et kas patsient on ikka kindel enda sümptomites. Uuris, kas ka pärats seda, kui kõik testid olid korras, arvab ta siiski, et ta ei ole terve. Uuris ka kas teisi sümptomeid on ning uuris kas sümptomid on pidevad ja kas ta pöörab neile palju tähelepanu. Ehk siis minu hinnangul proovis terapeut suunata patsienti arusaamale, et tegemist pole reaalsete terviseprobleemide vaid need on sümptomid ärevusele.
kolmapäev, 25. veebruar 2015
Ülesanne 3
Patsient viiakse üle siseosakonna ühest poolest teise. Patsient on ärevil, sest ta ei tea, mis teda seal ees ootab. Ärevust lisab veelgi see, et patsient kardab uue osakonna personali, kaaspatsiente ning kuna ta pole seal osakonnas kunagi käinud, siis ka osakond tervikuna tundub hirmuäratav.
Sellises olukorras, mina kui vanast osakonnast õde, käituksin järgnevalt: viiksin ta ise uude osakonda. Kui osakonnas on sel hetkel mõni vaba õde, siis tutvustaksin patsiendile teda. Samuti selgitaksin, et osakonna töö põhimõte on siiski sama nagu vanas osakonnas. Julgustaksin teda just selles osas, et personal on ka seal väga mõistev ja abivalmis, seega karta pole midagi.
Mina, kui uue osakonna õde, läheneksin talle heatujuliselt, tutvustaksin ennast ja tutvuksin temaga. Selgitaksin osakonna plaani, st kus asub WC, õdede ruum jne. Julgustaksin patsienti olema aktiivne ning alati pöörduma personali poole, kui on mõni mure. Kui palatis on veel teisigi patsiente, siis tutvustaksin neid omavahel.
Äreva patsiendi puhul on raske just ärevuse vähemaks saamine. Nimelt just see, et saada patsiendi tähelepanu enda peale. Patsiendi poole peab pöörduma rahulikult ent kindlameelselt. Kui saavutada kontakt patsiendiga, siis ka ärevus taandub mingil määral.
Sellises olukorras, mina kui vanast osakonnast õde, käituksin järgnevalt: viiksin ta ise uude osakonda. Kui osakonnas on sel hetkel mõni vaba õde, siis tutvustaksin patsiendile teda. Samuti selgitaksin, et osakonna töö põhimõte on siiski sama nagu vanas osakonnas. Julgustaksin teda just selles osas, et personal on ka seal väga mõistev ja abivalmis, seega karta pole midagi.
Mina, kui uue osakonna õde, läheneksin talle heatujuliselt, tutvustaksin ennast ja tutvuksin temaga. Selgitaksin osakonna plaani, st kus asub WC, õdede ruum jne. Julgustaksin patsienti olema aktiivne ning alati pöörduma personali poole, kui on mõni mure. Kui palatis on veel teisigi patsiente, siis tutvustaksin neid omavahel.
Äreva patsiendi puhul on raske just ärevuse vähemaks saamine. Nimelt just see, et saada patsiendi tähelepanu enda peale. Patsiendi poole peab pöörduma rahulikult ent kindlameelselt. Kui saavutada kontakt patsiendiga, siis ka ärevus taandub mingil määral.
teisipäev, 24. veebruar 2015
Ülesanne 2
Valisin mudeli nr 1.
Kui inimene on tundnud midagi, mis teda ärritab, siis tunneb ta hädaohtu. Sellest lähtuvalt tekib kartusseisund ja esinevad füüsilised aistingud (nagu nt. südame pekslemine). Inimene ise tõlgendab neid aistinguid nö. maailmalõpuna ning läheb endast välja.
Ly
Kui inimene on tundnud midagi, mis teda ärritab, siis tunneb ta hädaohtu. Sellest lähtuvalt tekib kartusseisund ja esinevad füüsilised aistingud (nagu nt. südame pekslemine). Inimene ise tõlgendab neid aistinguid nö. maailmalõpuna ning läheb endast välja.
Ly
esmaspäev, 16. veebruar 2015
Tellimine:
Postitused (Atom)